Seysenbi, 26 Qantar 2021
Túlgha 3518 6 pikir 6 Qarasha, 2019 saghat 17:44

Súlulyqtyng simvoly...

Raya... Raechka, Raisa, Raisa Majitovna, Raisa Muhamediyarova...– Musrepova...

El-júrt ol kisini osylay ataytyn. Men ol apaydy alghash kinodan kórdim. Dúrys-dúrys... 

 IYә, sol, «Mening atym – Qojadan» Mayqanovanyng rolinde... Kórdim de ilandym... Jek kórdim... Alayda, osynshama kórkem «tәteydi»  ishimnen jamandyqqa qimagham... Keyin «Jana filim» jurnalynyng múqabasynan kórdim. Sosyn ol suretti qayshymen qiyp alyp, kópke deyin sómkemde saqtap jýrgem. Bir kýni bizding auyldaghy mәdeniyet sarayyna bir top kino artisterining suretin ilip qoydy. Olar basynda beretkasy bar Núrmúhan Jantóriyn, Asanәli Áshimov, Raisa Muhamediyarova, t.b artisterding suretteri bolatyn. Bota kóz, úzyn kirpik, tompaq erin, aqqu moyyn... IYә, iyә, Raisa solay súlulyqtyng simvoly edi. Sonau ótken ghasyrdyng 60, 70, 80, 90 – jyldaryna deyin Raisa Qazaq kinosynyng maqtanyshy boldy. Teatr sahnasynda da kóptegen әiel beynesin somdady. Áli esimde... Men Don Uk qoyghan Orazhan Bodyqovtyng «Otyrardyng kýireui» spektaklinde Hanshayym roli erekshe boldy. Úzyn boyly, ýstinde aq kóilek, basynda altyn tәj, qynama kamzol kiygen patshayym shygha kelgende kórermen eleng ete qalatyn. Dausy sanq-sanq etkende әrbir sózi, әrbir maqamy qúlaqqa mayday tiishi edi. Áli esimde, bizder Konservatoriyanyng teatr fakulitetining studentteri keyde TUZ-gha massovkagha shyghatynbyz. Óitkeni, әrbir shyghu – 1 som bolatyn. Men sol kezde Raisany jaqynnan kórgem. Bir ret ol kisi óz sahnasyn oinap boldy da, qaranghyda griymerkasyna bettegen. Úzyn aq kóilek eden sypyrady. Qaranghyda entelep, «súlu apaygha «súqtanyp» kele jatqanda ayaghymdaghy etikpen aq kóilekti basqanymdy bayqamaghan ekenmin. Ol kisi jaylap búrylyp meni kórgen. Sosyn sybyrmen: «Bayqasanshy, ainalayyn» - degen. Eki betim du ete qaldy. Sasqanymnan «keshirinizdi» estiler-estilmestey aittym... Jýregim lýpildep, súlu aktrisanyng auzynan maghan arnalghan «aynalayyny» qanday ghajap bolatyn. 

Men 80-shi jyldary «Qazaqfilimge» kelgende Raisa Majitovna dublyajda bolatyn. Ol kez qazaq kinosynyn, әsirese dublyaj salasynyng dәuirlep túrghan shaghy-tyn. Rejisserler Mayra Ábuseitova, Quat Ábuseitovter, Darigha Tnalina, Fazyl Atushevter bolsa dublyajdyng korolidary. Múhtar Baqtygereev, Altynbek Kenjekov, Mәkil Qúlanbaev, Omarhan Qalmyrzaev, Ánuar Moldabekov, Farida Sharipova jәne Raisa Muhamediyarova bolatyn. 8-mart kóshesindegi «Qazaqfilimnin» dublyajy  III qabatta ornalasqan. Kýnde keshke bar qyzyq sonda kóship keletin. Óitkeni Raisa Majitovna da osynda bolushy edi. Olar kezek-kezegimen roliderin jazady. Al, basqalary karta oinaydy. Toptyng ishinde aqquday bolyp Raya otyratyn... 

Anda-sanda kórgende amandasqanym bolmasa, basqa tanystyghym joq-ty. Sosyn kóp úzamay men Moskvagha oqugha kettim. Kinorejisser bolsam degen arman alysqa alyp ketken. Ol kezde men salt oqydym. Joldasym men ýlken úlym Almatyda qaldy. Bir kýni ýiden balam Didar sary auru-botkin boldy dep estidim. Keteyin desem, sabaq; ketpeyin desem, qolymnan eshtene kelmeydi. Ásirese, tabylmaytyn dәri.. Osynday qinalghan sәtte men rejisser Úljan Qoldauovagha telefon shalyp bar jaghdaydy aittym. Mýmkindik bolsa, sol defisit dәrini tauyp, Gýlbaramgha bershi dep jalynghanday boldym. Eki-ýsh kýnde dәri tabylyp, keyin balamyz jazylyp ketti. Sóitsem, Úljannan estigen son, Raisa Majitovna tanystary arqyly әlgi dәrini alghyzyp, bizding ýige berip jiberipti. 

IYә, iyә. Raisa Muhamediyarova ýlken jýrekti jan edi. Tipti ol kezde meni dúrys tanymaytyn da. Keyin jazghy kanikulgha kelgende birde sol ýshin ol kisige jolyghyp, rahmetimdi aittym jәne ótkendegi dәrining aqshasyn qaytarayyn degenimde, ol kisi almady.Taghy da úyalyp, taghy da ishtey riza bolyp, ishtey alghysymdy aita bergem... 

 Raisa Muhamediyarovany alghash «Qazaqfilige» Shәken Aymanov alyp kelgen. Sol jerde ózining akterlik jolyn bastady. 

 Rolideri: 1961 j Á. Mәmbetov — Án qanatynda — Ayguli,1961 A.Karpov — Splav — Kamilya, 1962 j E.Fayk  — Malichik moy! — Bibigul, 1963 j A.Qarsaqbaev— Mening atym Qoja — múghalim  Hadisha Maykanova, 1963 — Y v shutku y vseriëz — Sholpan, 1968 j A. Qarsaqbaev — Balalyq shaqqa sayahat —  Kulimbala, 1969 j Sh.Aymanov — Nayzaghaydyng eteginde — Dina

          Osydan 7-8 jyl búryn men Balalar men Jasóspirimder teatrynda basshy bolyp túrghanda, Raisa Majitovna bizge kelip túratyn. Áli esimde, «Búlbúldar týni» qoyylymyna shaqyrghanmyn. Spektakliden song Raisa Majitovna ýlken bota kózderi jasqa tolyp, tolqyp shyqty. Akterlerge rahmetin aityp, basty rolidegi Janar Maqasheva men Muhit Shyntaevqa qatty riza boldy. Biz sol keshte úzaq otyrdyq. Raisamen birge otyru ghaniybet bolatyn.  Jәne sol teatrgha zor qúrmetpen qaraytyn.  

IYә, ómir shyrmalang deymiz. Kezinde Ghabeng – Ghabit Mýsirepov qaytqan song Raisa da biraz teperish kórdi. Ony teatrdan júmysqa keshigip keldi degen syltaumen shygharyp jiberdi. Jәne jalghyz emes, Qasym Jәkibaevty da teatrdan qughan. Keyin Doshan Joljaqsynov teatrgha diyrektor bop kelgen son, ekeuin de teatrgha qayta shaqyrdy. Qasym agha keldi de, Raisa kelgen joq. IYә, búl da tektilik bolatyn. 

Raisa tek súlulyqtyng simvoly ghana emes sonymen birge ol sol zamannyng sol kezdegi modanyn, sәnning ýlgisi bola bildi. Býtkil qyz-kelinshekke ýlgi, er-azamattyng armany bolghan asyl jan bolatyn. Dauysynda erekshe bir әuez, Evropalyq-qazaqy maqam bolatyn..

Bir basynda әiel zatynyng súlulyghy da, aqyldylyghy da, bekzattylyghy da Raisada bolatyn. 

Qayran Raisa Majitovna! Qazaq qyzy qanday degende, osynday dep maqtanatyn ózing edin. Ghabendey úly túlghanyng úrpaghyn jalghaghan da, Gýlnәr men Gauhargha da adal ana boldyn. 

Raechka – Ghabenning muzasy boldy. Basqa basqa «Qyz Jibek» kinofilimining ssenariyi men ómirge «Úlpannyn» keluine sebepker bolghan da Raisa bolatyn. Sosyn Ghabeng jayly aitqanda bota kózderiniz sulanyp, kýrsinispen, saghynyshpen  múndana aitushy en... Saghynushy en... 

Seni bizden alyp ketken sol úly saghynysh, úly mahabbat shyghar deymin qazir..

Raya, Raechka, Raisa Majitovna bir sózben aitqanda sizben qoshtasqymyz kelmeydi. Óitkeni súlu jandar ólmeydi. Súlular jogharylay týsedi. Siz eshqashan sónbeytin qazaq kinosynyng jaryq júldyzy ediniz, bar bolghany siz endi tek jogharygha úshyp kettiniz...

Talghat Temenov

QR Halyq artiysi, professor 

Abai.kz

6 pikir