Seysenbi, 22 Mausym 2021
El ishi... 4971 12 pikir 5 Qarasha, 2019 saghat 11:36

Advokat: Islam Ábishev el-júrttyng aldynda tolyq aqtaldy

30 qazan 2019 jyl.

Astana (Núrsúltan) qalasy.

Audanaralyq mamandandyrylghan sot. («Áskery sot» ghimaraty)

Saghat 10.00

QR Su resurstary komiytetining búrynghy tóraghasy, Dýniyejýzilik «Qazaq kýresi» federasiyasynyng búrynghy preziydenti Islam Ábishevting jәne  federasiyanyng búrynghy viyse-preziydenti Serik Týkiyevting ýstinen qozghalghan qylmystyq is boyynsha ashyq sot otyrysy ary qaray jalghasty.

Sot qúramy:

Sudiya – Q.M.Mekemtas

Sot hatshysy – S.S.Mәlik

Prokuror – S.Sh.Sýleymenov

Advokattar – A.T.Qúspan, E.M.Makenov, A.A.Abdrahmanov, S.Jýnisbaev, M.Esqaraev.

Qoghamdyq qorghaushylar – E.A.Ábishev, G.IY.Ábisheva, M.Islam, Adamov, Týkiyev.

Audarmashy – A.Qazybekqyzy.

Sot pristavy –

Islam Almahanúly Ábishevke QR Qylmystyq kodeksining 24-baby 3-bóligi, 366-baby 4-bóligi boyynsha «para alugha oqtaldy» dep, al Serik Adamúly Týkiyevke QR Qylmystyq kodeksining 28-baby 5-bóligi, 366-baby 3-bóligi 1,3 tarmaqtary boyynsha «para alugha kómektesti» dep aiyp taghylyp otyr.

Eki azamatty qoldaugha jiylghan halyqtyng sany eluge juyq. Búghan deyin birneshe kuәden jauap alyndy...

Sudiya: Sot zalynda súralmaghan kuәgerler bar ma?

Advokattar: Qorghau tarapynan joq.

Sudiya: Sot bastalar aldynda ótinish-aryzdarynyz bar ma?

Prokuror, advokattar, sottalushylar: Joq. Ázirge joq.

Sudiya: Sotqa kuәger kelip otyr. Kuәni shaqyrynyzdar... Aty-jóniniz kim

Kuә: Jampozov Asyljan Ómirbekúly.

– Qay is boyynsha sotqa shaqyrylyp otyrghanynyzdy bilesiz be?

– IYә.

(Sot kuәning qúqyqtaryn týsindirdi. Kuә ant qabyldady).

– Memlekettik aiyptaushy, súray beriniz.

Prokuror: Mynaday súraqqa jauap berinizshi. 2017-2018 jyldar aralyghynda «SMP-610» JShS-ne qanday qatysynyz boldy? Sol jerde qanday da bir lauazym atqardynyz ba?

– 2017 jyldyng sonynda sol jerge júmysqa kirdim. Zanger boldym. Ol kezde basqarushy portugaliyalyq boldy. 2018 jyldyng nauryzynda ma, sәuirinde me, portugaliyalyqtar ketip qaldy. Kóp úzamay Azamat Shaymerdenov diyrektor boldy. Men bir ay ishinde júmyssyz jýrgenimde meni Azamat Shaymerdenov qaytadan júmysqa shaqyrdy. Jauapkershiligi shekteuli seriktestik basshysynyng orynbasary qyzmetin atqardym.

– Siz sol lauazymda bolghanda «SMP» qanday júmystar atqardy? Qanday biznes týrimen ainalysty?

– Qúrylys-montajdau júmystarymen ainalysty.

– Soltýstik Qazaqstan oblysyndaghy «Presnovodsk» toptyq su qúbyryn qayta jóndeu turaly ne aita alasyz? Onyng siz atap ketken seriktestikke qatysy bar ma, joq pa? «SMP-610» jauapkershiligi shekteuli seriktestigi sol júmysty atqaryp bitirdi me? Atqarghan joq pa? Qanday mәn-jay bar?

– Mening ol jobagha asa qatysym bolghan joq. «Júmysty qalay atqardy?» degen súraghynyzgha kelsem, júmys dúrys oryndalghan joq, grafikten qalyp qoydy, sol sebepti kelisimshartty búzdy.

– Eger siz ainalyspasanyz, onda joba boyynsha kim ainalysty?

– Azamat Shaymerdenovting ózi. Sosyn subpodryadchikter.

– Azamat Shaymerdenov osy nysanmen ainalysu barysynda júmys barysy turaly sizge qanday da bir mәlimetter aityp otyrdy ma?

– Ol asa kóp eshtene aitqan joq.

– Sottalushy Islam Ábishev pen Serik Týkiyevti tanisyz ba?

– Tanimyn.

– Azamat Shaymerdenov Ábishevpen qarym-qatynasy turaly birdene aitty ma? Ne mәlim sizge?

– Iskerlik qarym-qatynasta boldy. Azamat Shaymerdenov bas merdiger boldy, Islam Ábishev – tapsyrys berushi.

– Shaymerdenov Azamat Islam Almahanúlyna aqsha turaly, qaryz ba, basqa da bir mәn-jaylar turaly aitty ma sizge?

– Protokolda aitqanmyn, «2014 jyly Ábishevke 1 mln dollar berdim» degen.

– Ne ýshin bergenin aitty ma sizge?

– Joba ýshin berdim degen siyaqty...

– «Joba ýshin» degendi qalay týsinuge bolady?

Mәkish Esqaraev, advokat: Qúrmetti sot, Jampozov «hattamada aitqanmyn» dedi. Prokuror sony anyqtap súrap alu kerek qoy, qanday hattama?

Prokuror: Qúrmetti sot, ol jauap bergen joq mening súraghyma.

Sudiya advokatqa: Birinshi jauap berip alsyn, súraghynyzdy keyin qoyasyz. Prokuror, súray beriniz.

Prokuror kuәgha: Hattamagha toqtalmay-aq qoyynyz. Qazir biletin nәrsenizdi ghana aitynyz. Hattamagha artynan kelemiz. Siz baghana million dollar turaly aityp kettiniz. Shaymerdenov Ábishevke bergeni turaly, «shart ýshin» dep aittynyz. Osy jerde naqtylanyzshy, ne shart? Shart jasasu ýshin be, әlde basqa bir mәn-jay ma? Sol turaly aityp ketseniz. Sizge ol turaly Shaymerdenov aitty ma?

– Ol maghan qysqasha aitqan. Qazir, esime týsirip oqiyn. (qolyndaghy protokolgha qarady).

– Joq, oqymanyz. Alyp tastanyzshy hattamanyzdy. Men sizden biletin nәrsenizdi súrap otyrmyn.

– Ol aitty, yakoby, «joba ýshin 1 million 200 myng dollar berdim» dedi.

– Siz qazir Shaymerdenovting sózin aityp otyrsyz iyә?

– IYә.

– Endi 2018 jyldyng ayaghyna, 2019 jyldyng basyna keleyik. Osy kezderi sottalushylar Ábishev, Týkiyev jәne Shaymerdenovting arasynda sizding qatysuynyzben qanday mәn-jaylar boldy? Sol turaly aityp ketseniz.

– Búl turaly men tergeu barysynda tergeushige aittym, hattamada bar. «Monako» kafesinde jәne «Redissondaghy» kezdesu turaly.

– Sol «Monakogha» toqtalayyq. Onda ne boldy? Kim kimge habarlasty? Qanday kezdesu, qashan boldy?

– 15 jeltoqsanda boldy. Men keldim. Stolgha otyrdyq. Islam Ábishev Azamatty shaqyruymdy súrady. Shaymerdenovke habarlastym, ol 40 minuttan keyin keldi. Ádettegidey otyrys. Azamatqa «shtrafnoy» dep, ýsh stakan araq qúidyq. Mas bolyp qaldy. Barlyq mәn-jaylargha mәn bergen joqpyn, esimde de joq. Ol jerde jas bolghannan keyin qonaqtargha qyzmet etip jýrdim. Shamaly uaqyttan keyin Azamat qaytamyn degesin, shygharyp saldym. Janymda Serik Týkiyev boldy. Syrtta temekimdi tarttym da, ishke kirip ketim.

– Dalagha shyqqan kezde ne boldy? Dalagha naqty kim-kim shyqty?

– Men, Serik Týkiyev jәne Azamat Shaymerdenov shyqty. Men de, olar da temeki shekti. Olar sóilesip jatty, men estigen joqpyn. Dala qatty jel, ayaz boldy, men jenil jeydemen bolghasyn temekini jartylay shegip, ishke kirip kettim.

– Sosyn ne boldy?

– Ishke kirdim. Otyrys әri qaray jalghasty.  12-ge taman tarqadyq.

– «Redisson» jayly da tolyghyraq aityp ketseniz. Qashan bolghan? Ne boldy? Qanday mәn-jaylar boldy?

– Protokoldy jaqynda qarap kórdim.

– Siz ózinizding kórgeninizdi aitynyz. Sol jerde ne kórdiniz?

– «Redissongha» men, Azamat Shaymerdenov, Islam Ábishev, Serik Týkiyev keldik. Ishke kirip otyra bergenimde, kólikten qaghazdar alyp kelu ýshin júmsady. Baryp, jýrgizushimen amandasyp, qaghazdardy alyp, ishke qaytip kirgenimde olar sóilesip otyrdy. Maghan qatysy bolmaghan son, asa qatty nazar audarmadym.

– Ol kezdesuding sebepkeri kim boldy? Kim kimdi shaqyrdy? «Redissongha» sizdi bireu shaqyrdy ma?

–  Bir kýn búryn Islam Almahanúly zvondap, Azamatty sol jerge saghat 2-ge shaqyrshy, sonda kelindershi degen. Sonda boldyq.

– Kim boldy, naqty aityp ketinizshi.

– Men boldym, Islam Almahanúly, Serik Týkiyev jәne Shaymerdenov.

– Ol jerde ne turaly ne әngime boldy?

– Ol jerde Islam Almahanúly Azamatqa: «Sen mening atymdy jamylyp, atyma kir keltirip jýr ekensing ghoy. Sen óz sharuandy istey ber. Ne isteysin, ony  iste, jaghdayyndy iste. Maghan eshnәrse kerek emes. Mende, qúdaygha shýkir, bәri bar. Maghan eshtene kerek emes. Tek uәde bergen nәrsendi oryndasayshy» degen siyaqty  әngime aitty.

– Taghy ne әngime boldy?

– Esimde joq, shynymdy aitsam. Sóitip aityp jatqan kezde, bir kelinshek kelip qaldy. Bizge «shygha túryndar» dedi. Azamatqa «davay, jaqsy, jolyng bolsyn» dedi. Azamatty shygharyp salugha dalagha shyqtyq. Olar temeki shegip túryp, sóilesti. Men jandarynan 5-10 metrdey ketip, telefonymdy qaradym, temeki shektim. Hattargha jauap berdim. Sosyn jandaryna keldim. Ne aitqandary esimde joq. Sosyn Azamat qaytyp ketti.

–  Siz esimde joq dep jatyrsyz. Esinizge týsirinizshi, ne boldy? Býkil әngimelerdi estidiniz ghoy?

– Biraz uaqyt ótti ghoy. Esimde joq. Ol nelerdi maghan tergeushi kórsetken. Tergeushi maghan aitqan, birinshi protokoldy jazghan kezde. «Seni solarmen «soobshniyk» etemin, solarmen birge barasyn. Esine týsir» dedi. Men ol kezde qorqyp kettim. Ózim ýshin, sheshem ýshin, balam ýshin qoryqtym. Meni qamap tastasa ne bolady dep. Sheshemning onsyz da, әkem qaytys bolghaly beri, densaulyghy nashar. Qolymda balam túrady. Ózim ajyrasyp ketkenmin. «Biz seni «posobniyk» qylamyz, jauyp tastaymyz. Biz aitqandy orynda» dep aitty da, protokoldy toltyrdy. Sol kezde maghan qaghazdy kórsetip, qara dedi. Mening esimde joq, qatty qobaljyp kettim. Aytqan siyaqtymyn, biraq ol sózder shyn mәninde esimde joq.

– Kórsetti dep otyrsyz, hattamalardy. Sol kezde kórsetken dokumentter sәikes keldi me aitqan sózderinizge?

Mәkish Esqaraev, advokat: Prokuror, birinshiden, qanday dokument ekenin aitsanyzshy. Mynaday dokument pa, qay dokument dep súrasanyzshy. Biz qanday dokument kórsetkenin qaydan bilemiz?

Sudiya: Túra túrynyzdar!.. Siz silteme jasap súrasanyzshy, qanday qújat, jaray ma?

Prokuror: Ózim aitpay, kuәning aitqanyn qalap otyrmyn. Sonymen,  Asyljan Ómirbekúly, «esime týsire almadym» dediniz be? «Sigara bar»  dediniz. Ishi ýlken be, kishkentay ma? Adam sóileytin bolsa, bәri estile me?

– Estiledi.

Mәkish Esqaraev, advokat: Qúrmetti sot, búl súraqty alyp tastauynyzdy súraymyn. «Adam sóilese estile me?» degen súraqqa kuә boljam retinde ghana jauap bere alady. Kimge qalay estiledi, búny aita almaymyz.

Sudiya: Túra túrynyz. Birinshi jauap bersinshi.

Asyljan Jampozov, kuә: Ol jerde qarsy túrghan adam qalay sóilese, solay estiledi. Adamdardyng dausy estilip túrdy, biraq eshnәrsege mәn berip tyndap otyrghan joqpyn.

Prokuror: Ol jerde kim kimmen sóilesti?

– Ábishev pen Shaymerdenov.

– Ekeuining arasyndaghy әngimege Týkiyev aralasty ma?

– Esimde joq. Baghana «qaghaz әkeldim» dedim ghoy, sol qaghazdy qarap otyrghanmyn.

– Qúrmetti sot myrza! QR Qylmystyq kodeksting 372 babyn basshylyqqa ala otyryp, mening oiymsha qazirgi kuәning jauabynda qarama-qayshylyq bar, sotqa deyingi bergen jauabyna qaraghanda. Sondyqtan kuәge qazir bir-eki naqtylaytyn súraq qoyyp, odan keyin sizding rúqsatynyzben, sotqa deyingi tergep-tekseru kezindegi hattamagha silteme jasap, ýzindisin jariyalaugha  rúqsat súraymyn.

 Sudiya: Biz birinshi kuәgerdi súrap bituimiz kerek. Onday súraqtarynyz bolsa, jazyp alynyz. Ayaghynda taraptardyng bәri súrap bolghasyn, siz súraugha qúqylysyz. Jaray ma? Ary qaray súray beriniz.

Prokuror: Siz sekvestirovanie turaly birdene estidiniz be?

Mәkish Esqaraev, advokat: Sekvestirovanie turaly qayda, qashan? Mektepte oqyp jýrgen kezinde me? Mamandyghy boyynsha ekonomist pe búl kisi? Joghary oqu ornynda oqyp jýrgen kezinde me? Álde, júmys istep jýrgen kezinde me? Qay uaqytta?

Sudiya: Advokattyng qarsylyghyn sot qabyldaydy. Siz súrasanyzshy, ne, qashan, qay jerde, naqty súranyzshy.

Prokuror: Qúrmetti sot, men súraghymdy ayaqtaghan joqpyn. Naqtylayyn dep otyrghanmyn. Qorghaushylar sózimdi bólip otyr. Men aitayyn degenim, baghanaghy otyrystar kezinde «sekvestirovaniye» degen sózdi estidiniz be? Estiseniz, ne turaly әngime boldy? Estimeseniz, estimedim dep aitynyz.

– Estidim.

– Tolyghyraq naqty aityp ketinizshi. Ne turaly әngime boldy? Kim-kimning arasynda boldy әngime? Qay jerde boldy?

– «Redissonda». (Protokolgha úzaq ýnildi). Ol sóz Ábishev pen Shaymerdenov sóilesken kezde boldy. Búl súraqty maghan tergeushi de qoydy.

–  Joq, siz estigeninizdi aitynyzshy. Kimnen estidiniz ol әngimeni?

– «Sekvestirovanie bolady» dedi me, sonday birdene aitty maghan.

– Kim kimge aitty?

– Ábishev Shaymerdenovke.

– Sekvestirovanie bolady dep aitty ma?

– IYә.

– Sosyn? Ony nege aitty?

–  Shynymdy aitayyn, esimde joq. Onyng bәrin maghan tergeushi kórsetti. Jauabymnyng bәri basynda protokolda bolghan. Birinshi 26 nauryzdaghy protokolda bolghan.

– Hattamada aitqanynyzday, 26 nauryzda tergeushige jauap berdiniz be?

– IYә. Biraq ol jauap myna jerde joq. Maghan jibergennen keyin ózim bәrin qarap shyqtym da, ózim shoshydym, qoryqtym.

– Túra túrynyz. Tergeushi jauap alghan kezde sonynda jauapty oqyp, hattamagha qol qoydynyz ba?

–  Qol qoy dedi, qoydym. Ol protokol 3-4 bet edi. Al mynau basqasha. Men týsinbedim.

– Baghana aityp kettiniz ghoy, Shaymerdenov pen Ábishevting arasyndaghy qarym-qatynasty iskerlik qarym-qatynas dediniz. Aytynyzshy, «Monakoda», «Redissonda» kezdestik dediniz, osy kezdesulerding arasynda ma, kezdesuge deyin, ne keyin, mýmkin kezdesuge qatysy joq shyghar, Ábishev sizden Shaymerdenov turaly birnәrse súrady ma? Qanday adam dep, bolmasa basqa bir mәn-jaylar turaly.

– Joq.

– Olar bir-birin tanidy dediniz iyә?

– Tanityn edi. «Monakoda» kezdesken kezde kýlip-oynap, dos retinde sóilesti. Ol jerde iskerlik әngime boldy. Oghan deyin talay kezdesken, jinalystarda. «Qalyng qalay?» dep qol alysyp amandasyp, «júmys istep jatyrsyng ba?.., iә istep jatyrmyn» degendey. (qolyndaghy qaghazgha qarap): Men myna jerde týsinbey jatqan sebebim, men búl týsiniktemelermen (pokazaniye) kelispeymin.

– Qazir sudiyanyng rúqsatymen jariyalaghan kezde, ol súraqqa jauap beresiz. Sot myrza, rúqsat etseniz, 372 bapqa silteme jasap, qarama-qayshylyq bolghan sebepti, sotqa deyingi tergep-tekseru barysynda bergen jauabynyng ýzindisin jariyalaugha úsynys bildiremin.

Marat Adamov, qorghaushy: Qarsylyq bildiremin, qúrmetti sot!

Sudiya: Túra túrynyzshy, a?!. Túra túrynyzshy... Prokuror myrza, sizge baghana aityp kettim, birinshi kuәni bәrimiz súrap alayyq. Qarama-qayshylyq bolghan jaghdaylarda jazyp alynyz, sodan keyin súraymyz. Basqa súraghynyz bar ma?

Prokuror: Ázirge joq.

Sudiya: Advokat, súray beriniz.

Abzal Qúspan, advokat: Qúrmetti kuә, aitynyzshy, siz jauap berip jatqan kezde jauabynyzdy memlekettik aiyptaushy ýzip tastady. «Sizding búl sekvistirovanie jayly súraghynyzdy tergeushi de qoyghan» dep aityp qaldynyz. Osy jerden bastap jalghanyzshy. Jauap ala almay qaldym. Sebebi, jauabynyz ýzilip ketti.

Asyljan Jampozov, kuә: IYә, ol sózdi estidim. Tergeushige jauap berdim. Birinshi protokolda bolghan.

– Birinshi protokol degen qanday protokol? Data boyynsha aitsanyz.

– Búlardy men ózim uatsaptan kelgennen keyin rettep aldym da, oqyp shyqtym. (Aldyndaghy qaghazdaryn qarap túryp). Reti boyynsha 1, 2, 3 dep belgilep qoyghanmyn. Birinshi dep otyrghanym – 26 nauryzda bolghan tergeu. Ol mýldem basqa edi. Sebebi, ol «dopros» bitkennen keyin, Idrisovpen sóileskennen keyin, qol qoy dedi, qol qoyyp kettim. Boldy. Oiladym, «qúdaygha shýkir, bәri jaqsy, maghan tiyispese boldy, meni «posobniyk» qyp qamap tastamady, boldy» dep oiladym da kettim. Odan keyin 4 mamyrda meni shaqyrdy. 4 mamyr kýni meni kabiynetke aparghan kezde Agibaev degen jana tergeushi otyrdy. Maghan súraqtar qoydy. Maghan tanys súraqtar, birinshi tergeude bolghan súraqtar. Men aittym, «búl súraqtar maghan qoyyldy ghoy» dedim. «Ol doprosty qayta jasau kerek. Dúrys emes» dep aitty. Ol dopros bitkennen keyin, (qaghazdy kórsetip) myna dopros sol, datasy tura sonday, 26 nauryz. «Qol qoy» dedi, qol qoydym. Eshtene oilaghan joqpyn, qate ketken bolar dep oiladym. Formalinostitargha qol qoydym. Songhy jaghyna qol qoyyp, endi oqiyn dep jatqanda, «әkel, baryp qol qoydyrta salayyn» dep alyp ketti. Odan keyin qayta kabiynetke kelgende birinshi bolghan doprosty jyrtyp tastady. Odan keyin «dopoliniytelinyy doprosqa» kiristi. Men 4 mamyrda keler aldynda esikting aldynan Atashev qarsy alghan. Sol aitty, «davay, esinde me, keliskenimizdey bolady, sen artyndy oila... ózindi oila. Qazir tergeushi júmys isteydi. Sen otyra ber. Sosyn qol qoya sal...» dedi. Ary qaray ne aitqany esimde joq, týsingen de joqpyn, qatty qobaljyp kettim. Sosyn tergeushi aitty, «qazir Ábishevting inisimen bettestiru («ochnaya stavka») bolady. Sen otyra ber, tergeushi ózi jauapty jazady. Bәribir Ábishev otyr» dedi. «Jaraydy, maqúl» dep kettim. Odan keyin ana qaghazdy jyrtyp tastaghannan keyin, mynalardy istedi. Mynau «Protokol ochnoy stavkiy». Mynany oqyghan kezde, múnda jazghandarymen de kelispeymin.

– Siz mening súraghyma jauap berip jatqan kezde, aittynyz, «uatsaptan kelgen jauaptar» dep. Osyny naqtylanyzshy. Uatsaptan ne keldi, qanday jauap, kimnen, qaydan, qashan keldi?

– Osy protokoldar mende joq edi. Uatsaptan jibergennen keyin, ózim shygharyp aldym. Qarap shyghayynshy dep.

– Birden datasyn naqtylay ketseniz, qay kýni, kimnen keldi?

– Datasy – ekinshi sot otyrysy bolardan aldyn bir kýn búryn.  Ekinshi sot otyrysy qashan bolyp edi? Qarap alugha, telefonymdy tómende qaldyryp kettim. Sol ekinshi sot otyrysynan bir kýn búryn tergeushi Jәrdem habarlasty. «Asyljan, qazir tergeushige beremin» dedi.

– Tergeushining familiyasy kim?

– Tergeushi – Atashev. Ol maghan aitty: «Qazir saghan uatsappen protokoldar jiberemiz. Jattap al, sotta tura solay jauap beresin. Eger naqtylaytyn súraqtar bolsa, protokolda bar dep aita sal» dedi. Jaraydy, týsindim dedim. Sóitip olar maghan jiberdi. Men shygharyp aldym. Olar maghan aitty, «erteng sotqa bar» dedi. «Soobshenie kelgen joq qoy, nesine baram?» degenimde, «men qazir týn bolsa da, jibertemin» dedi. «Kelse baram, kelmese nesine baram?» dedim. «Joq, men qazir sekretarigha aityp jibertkizemin, sen bar» dedi.

– «Sekretari» dep sottyng sekretarin aityp otyr ma?

–  Kim jiberushi edi? Sekretari dedi me, sotqa aitam dedi me, solay dep aitty әiteuir. Sóitip soobshenie keldi, 10-15 minuttan keyin.

– Sosyn?

– Sosyn men mynanyng bәrin oqyghannan keyin ózim shoshydym. Birinshi protokol mýldem basqa. Ekinshi, ýshinshi protokoldarmen kelispeymin, bas tartamyn. Onyng aldynda da Atashev maghan zvondaghan, 14-i kýngi sotqa meni shaqyrghan. Sot dýisenbi kýni bolatyn. Al senbi kýni Atashev zvondaghan, trenirovkada edim. Jýgiru jolaghynda edim, qúlaghymda «naushniyk» bar edi. Olardyng zvondaghany únamaytyn. «Beysenbi kýni saghan soobshenie keldi me? Sotqa barghannan keyin eshkimdi tyndamay, dúrystap jauap ber» dedi. Men trenirovkada edim dep, telefondy qoya saldym. Odan keyin osy uatsappen zvondaghany. Atashev Jәrdemning telefonynan zvondady. Sol telefonnan jiberdi. Odan keyin men mynanyng bәrin kórip, shoshydym, men oiladym, «barmaymyn sotqa, mynalardyng bәrin úghyp alayyn, mening jauabymdy nege ózgertken...» dep. Sodan keyin olar maghan kóp ret zvondady. Men telefonymdy kótermedim. Sóileskim kelmedi. «Nege kelmedin?» dep, qoqan-loqqy jasap, qala syrtyna aparyp, maghan birdene isteuleri mýmkin dedim. Mine, men telefonymnan skrinshot jasap alghanmyn.

– Ol skrinshotta ne jazylghan? Oqyp bersen. Datasymen aityp bersen.

– Datasy skrinshotqa týspegen eken, biraq, telefonymda bar. Uaqyty keshki 17:18-de jibergen. Men protokoldardy jýktep alghanmyn. Men mynalardy kórgennen keyin shoshydym. Jәrdem birneshe ret zvondady, telefondy almadym. Ol zvonday berdi. Sodan keyin «sóilesuimiz kerek, habarlas» dep jazdy. Jauap bermedim. «Erkekshe sóileseyik. Kezdeseyik. Bәrin týsindiremin» dep habarlama jiberdi. Men olardan habarlama kelgen kezde, olar zvondaghanda ashugha berile bastadym. Aldym da, telefonymdy pereadresasiyagha qoydym, qonyraular kelmesin dep. Qaytadan zvondaghan. Odan keyin Atashev zvondaghan. 14-i kýni 2-3 ret zvondaghan, sms keldi. Atashevtan keyin Azamat Shaymerdenov zvondaghan.

– Shaymerdenov?

– IYә. Men oiladym, «Atashev zvondaydy, nege artynsha Shaymerdenov zvondaydy» dep oiladym. Óitkeni, esimde, Azamat búryn júmysta jýrgen kezde, osy salada dostary bar ekenin aitatyn. «Mening fiyn.polisiyada dostarym bar, qalasan, seni sol jerge júmysqa kirgizeyin, tipti, departament bastyghy mening dosym, esh kedergisiz seni sonda júmysqa ornalastyramyn» deytin. Sol sebepti men oiladym, «Atashev maghan ózi shygha almay otyrghasyn, Azamat arqyly shyghyp otyr» dep oiladym. Keyin telefonymdy qosqanda da qayta-qayta zvondady, «qabyldanbaghan qonyrau» dep túr, Atashev 3 ret zvondaghan, artynan Azamat Shaymerdenov zvondaghan. Eshqaysysyn almadym. 0101 nomerimen ayaqtalatyn beytanys nomer zvondady. Aldyngýni (28 qazan) taghy zvondady, men tútqany kótermedim, telefonymdy óshirip tastadym.

– Sybaylas jemqorlyqqa qarsy is-qimyl últtyq burosynyng qyzmetkeri Jәrdem zvondaydy, tergeu tobynyng jetekshisi Atashev Aydar zvondaydy. Odan keyin Azamat Shaymerdenov zvondaydy. Olar sizden ne talap etip jatyr? Ne súrap jatyr? Qanday ótinish bildirip jatyr?

– Ótinishin trenirovkada jýrgen kezimde aitty, «sen eshkimdi tyndama, dúrystap jauap beresin» dep. «Trenirovkadamyn» dep trubkany tastay saldym. Ekinshisi, uatsappen jibergen kezde, maghan aitqan sózderi «saghan qazir uatsappen jiberemin, erteng sotqa sms jibertkizemin, protokoldardy jattap al, tura sóitip jauap beresin. Naqtylaytyn súraqtar bolsa, protokolda bar dep aita sal» dedi.

– Osy sózderdi kim aitty?

– Aydar Atashev aitty.

– Jana maghan bergen jauabynyzda siz skrinshottan oqyp berdiniz. «Shyq, erkekshe sóileseyik. Kezdeseyik. Bәrin týsindiremin» degendi. Osy sózderdi kim jazdy?

– Jәrdemning telefonynan jazylghan habarlama.

–  «Erkekshe sóileseyik» degen sózdi qalay qabyldadynyz?

– Men olargha senbeymin. Namys dep, qazir barsam, qalanyng syrtyna alyp kete me, kim biledi, óltirip kete me? Men ózim ýshin qorqyp, barghan da joqpyn, jauap ta bermedim.

– Búl sózdi, odan keyingi birneshe telefon qonyraularyn «Sybaylas jemqorlyqqa qarsy is-qimyl» últtyq burosy qyzmetkerlerining jasaghan is-әreketin siz ózinizge tóngen qauip-qater dep baghaladynyz ba?

– Qysym, qoqan-loqqy (ugroza), maghan jәne mening otbasyma jәne  jaqyndaryma qysym dep týsindim. Ýnemi jan-jaghyma qarap jýremin.

– Qylmystyq is materialdarynda sizding qatysuynyzben rәsimdelgen tórt qauly bar. Birinshisi 16-shy tom 40-45 bette, 26 nauryz 2019 jyly  jauap berilgen. Tergeushi Idrisiov. Eng alghashqy jauap. Memlekettik aiyptaushynyng súraghyna osy jauapqa baylanysty aittynyz ba, basynda berilgen jauap dúrys edi, 4 mamyr kýni ózgertildi dep. Men sizdi dúrys týsindim be?

– IYә. Óitkeni, tergeushi jazylghan sózderdi aldyna alyp, soghan say istep otyrdy.

– Naqtylap ketinizshi, neni nege say istep otyrdy?

– Tergeuding súraghyn stenogrammagha sәikes. Ol jerde ne jazylghany esimde joq. Kórsetti, bir qaradym. Boldy.

– Mynau 26 nauryz kýni bergen eng alghashqy jauabynyzdyng hapttamasy. Sonda búdan bas tartasyz ba qazir? Habarlamamen týsken protokol is jýzinde sizding bergen jauaptarynyzgha sәikes kelmey me?

– IYә.

– Ekinshi jauabynyzdy anyqtay keteyin. 4 mamyr 2019 jyldyng kýni eki ret qosymsha jauaptalghan ekensiz. Bir ret qosymsha jauap bolghan. Bir ret bettestiru bolghan. Birinshisi – qosymsha jauap, ol 16-shy tomda 53-55 betterde tirkelgen, 4 mamyr 2019 jyl. Sizding qolynyzda osy jauap bar ma? Smspen jiberilgenderding ishinde?

– Bar.

– Osyghan baylanysty naqty súraq. Osyny basynan bastap týsine almay otyrmyz. Qúrmetti sot, myna qaulyda, myna hattamada týpnúsqamen de salystyruynyzdy súraymyz. Tergeu kezinde ózim de ýlken súraq belgi qoyyp qoyghanmyn. Bastalghan kezde birinshi betinde «jauaptaghan Idrisov» dep túr da, biraq nege ekeni belgisiz, býkil jerde Aghybaev qol qoyghan. Eng sonynda «doprosil Agibaev» dep túr. Osy jaghday qalay osylay boldy? Týsindirinizshi.

– Birinshi jauapty bastaghan Idrisov, ayaq jaghynda Agibaev.

– Osy jerge baylanysty, fakticheskiy 4 mamyr kýni sizdi Idrisov jauaptady ma, әlde Agibaev pa?

– Agibaev. Idrisovty bir-aq ret kórdim. Búl doprostardy alghan Agibaev.

–  Idrisovty bir-aq ret kórdim dediniz. Qay kezde kórdiniz?

– 26 nauryz kýni.

– Osy jerde taghy bir naqtylay keteyik. Osy kýni, qosymsha jauap alyp jatqan kýni Agibaev 26 nauryzdaghy jauapty qayta jasady ma, sizding sózinizshe?

– Birinshi Idrisov alghan jauapty qayta jasady da, birinshi núsqany – originaldy jyrtyp tastady.

– Búl 4 mamyr kýni boldy ma?

– IYә. Jana siz aitqannan keyin oilap otyrmyn, alghashqy jauapty «kopirovati» etip, jogharydaghy familiyasyn auystyrudy úmytyp ketken be dep. Ayaghy Agibaev, basy Idrisov, men de týsinbey túrmyn.

– Ony tergeushiden súraymyz. Osy qosymsha jauap uaqyty týske deyin, yaghny 12:40-13.40 minut dep kórsetilgen. Sәikes kele me? Týs uaqytynda boldy ma?

– IYә, sonday.

– Odan keyin dәl sol 4 mamyr kýni siz ben Abiyshev K.A. (Qanybek Almahanovich) ekeuinizding aranyzda  bettestiru hattamasy jasaqtalghan. Búl is jýzinde sizding bergen jauaptarynyzgha sәikes kele me?

– Jana  sot 11-de bastalyp ketti. Men on jarymdarda uaqytym bolyp, erterek keldim. Bir kezde Atashev shyqty. «On vse ravno v otkaze sidiyt. Sen ýndemey otyra ber, na otvety budet navoditisya» dedi.

– Sizge súraq: Osy kezde tergeu tobynyng basshysy Atashev boldy ma, әlde Agibaev pa? Sizding sózinizshe, Agibaev dep túr.

– Qarsy alghan Atashev. Jauap alghan Agibaev.

– Sonda ekeui de boldy ma?

– Joq, men kelgende syrttan kýtip alghan Atashev. Al 4 mamyr kýni tergegen, tórt protokoldy jasaghan jasaghan Agibaev.

– Bettestiru hattamasyndaghy sizding jauaptarynyz is jýzinde bergen jauaptarynyzgha sәikes kele me? Smspen kelgendermen mazmúnyn tekserdim dep otyrsyz ghoy.

– Sәikes keletin jerleri bar. Kezdeskenimiz turaly sәikes keledi. «Jampozov, skajiyte...» (Ýzindi oqidy)

Sudiya: Túra túrynyz. Siz oqyp otyrghan fakticheskiy hattamasy ghoy, iyә?

Abzal Qúspan, advokat: IYә, 16-shy tom  59-61 better. Sol tolyq sәikes kele me? Sonyng qay bóligi sәikes keledi?

– Songhy abzas, aldynghy abzastar sәikes kelmeydi.

Sudiya: Qay jeri ol?

– «A iymenno chto on iz sebya prdestavlyaet? Chestnyy ne chestnyi? Pry etom vhodit razgovor, ya ne govoriyl, chto hochet denejnye sredstva...» degen jerler. Onyng bәrin men aitqan joqpyn, ózderi jazdy. Odan keyingi súraqtary. «Vam yasny pokazaniya, Jampozov?..» dep ony ózi jazyp otyrdy. Basynda maghan Atashev ta aitty, «ózi isteydi, sen kelisip otyra beresin» dep.

Abzal Qúspan, advokat: Sizding jәne bir jauabynyz bar. Ol 28-shi tom 48-49 betterde, 19 mausym kýni alynghan, «Kuәdan qosymsha jauap alu hattamasy» dep saqtalghan. Tergeushi Aydar Atashev alghan. Osy hattama sizding qolynyzda bar ma? Sms-pen keldi me?

– Bar, keldi.

– Osynday jauap berdiniz be, bermediniz be?

– Meni jauapqa shaqyrdy. Bardym. Qazaqsha jazu kerek dedi. «Men qazaqsha týsinbeymin ghoy, qalay jazamyn?» dedim. «Ózim jazamyn, qoryqpa» dedi. Sebebi, men toghyzynshy synypqa deyin orys mektebinde oqydym. Priozerskta, Qaraghandyda. Áke-sheshem keyin qazaq mektebine auystyrdy. Biraq, oilau dengeyim, oy barysym orysshagha layyqtau. Qazaqsha týsinemin. Týsindire alamyn. Biraq, oqyghanda, jazghanda qinalamyn. Sol sebepten ol «ózim jazamyn, otyra ber» dedi. Jazyp bitkennen keyin qol qoy dedi, qol qoydym.

– Is jýzinde siz sonday jauap berdiniz be, bergen joqsyz ba?

– Ózi súraqtaryn qoyady, ózi jauaptaryn aitady. «Bylay iyә?.. Bylay iyә?..» dep. Men tek qana «iyә» dep keliskennen basqa, eshtene aitqan joqpyn.

–  Jaqsy. Sol sәtte tergeushi Atashev súraqty da ózi qoyyp, jauapty da ózi jazdy deyik. Artynan...

Prokuror: Keshirim súraymyn, sot myrza. Kuәger olay jauap bergen joq.

Abzal Qúspan, advokat:  Solay aitty. (Zalda «solay aitty, aitty» degen shu.)

Sudiya: Tynyshtyq saqtanyzdar. Prokuror, ne deysiz? Estimey qaldyq.

Prokuror: Qorghaushynyng janaghy súraghyna kuә olay jauap bergen joq. Kuә aitty: «Tergeushi menen súrady. Men «kelisemin nemese kelispeymin» dep jauap berdim» dedi. (Zalda shu.)

Sudiya: Qayta jauap berinizshi.

Asyljan Jampozov, kuә: Ózi súraqtardy qoydy, ózi sol súraqtargha jauap berdi. Men tek qana «iyә, iyә» dep otyrdym.

Abzal Qúspan, advokat: Súraqty da, jauapty da tergeushi Aydar Atashev jazyp otyrghan bolsa, sonynda qaghazgha basyp shygharady ghoy. Sol kezde oqyp tanystynyz ba?

–  Oqyp, tanysugha mýmkinshilik bolghan joq. «Tez qol qoya sal» dedi.  Bir qarap shyqtym, biraq maghynasyn týsingen joqpyn. Oqymadym dep aitugha bolady. Ózim qorqyp, «meni posobnik qyp qamap tastay ma» qobaljyp otyrghandyqtan.., sheshem ólip qalady ghoy dep, sheshem ýshin qoryqtym, ózim ýshin qoryqtym.

– «Sheshem ýshin qoryqtym, ózim ýshin qoryqtym» deysiz. Jalpy, men sizding tórt jauabynyz boyynsha ghana súraqtar qoyyp shyqtym qazir. Osyghan deyin, tergeuding basynda, ortasynda, ayaghynda jalpy sizge «Sybaylas jemqorlyqqa qarsy is-qimyl últtyq burosy» qyzmetkerleri tarapynan qanday da bir qysym nemese shart qoyyldy ma?  «Bylay bolsa, taghdyryng bylay bolady. Bolmasa, bylay bolady» degen siyaqty.

– Basynda birinshi tergeu kezinde de aitty. «My tebya sdelaem posobnikom, poydeshi vmeste s nimi» dep sol kezde de aitty, koridorda da aitty.

– Naqty kim aitty?

– Idrisov.

– Sol kezdegi tergeushi ghoy?

– IYә.

Sayan Jýnisbaev, advokat: «SMP-610» JShS turaly. «Merdigerlik shart boyynsha grafikten qalyp qalatyn» dediniz. Sol jerde qyzmet atqaryp jatqan kezde banktegi esepshottarynyng búghattalyp qaluy boldy ma? Estidiniz be?

–  IYә, boldy.

–  Ne sebepten ekenin bilesiz be?

– «Astana bankinin» jabyluy sebep bolyp, sol jerde 500 mln tenge «zamorozka» bolyp qaldy.

– Salyq organdarymen mәsele boldy ma?

– Esimde, kýzde me, jazda ma, bizge basa kóktep kirdi. Qaraghandy oblysynyng DGD basqarmasynyng – salyq organdary. Bir top. Esikterdi jauyp alyp, «protokol, sanksiya bar, obysk jasaymyz, barlyq zattay aighaqtardy alamyz» dep, kompiuter bәrin alyp ketti, eki kabiynetti qoparyp ketti. Sonday jaghday boldy.

– Odan keyin sol DGD-gha sizdi shaqyrtty ma?

– Shaqyrtty, povestka keldi, men barghan joqpyn.

– Shaymerdenovti shaqyrtqanyn estidiniz be?

– Shaqyrdy, barlyghyn shaqyrtty, Shaymerdenovti de.

– DGD-nyng negizgi kótergen mәselesi ne boldy?

– Qaulysyn oqyghanymda, «SMP-610» JShSmen birneshe firma arasynda «obnalichivaniye» bolghan degen sebep.

–  Týsinikti. Odan keyin 2018 jyldyng kýz ailarynda, jyldyng ayaghynda, 2019 jyldyng basynda DGD osy iske baylanysty sizderdi qaytadan shaqyrtty ma? Bir mәlimetter belgili boldy ma?

–  Bir-eki ret shaqyrtty. Men barghan joqpyn.

– Shaymerdenovten súradynyz ba, DGD boyynsha mәsele ne bolyp jatyr dep?

– Kompiuterlerdi qashan alyp keledi dep súradym. «Da, is barysynda sheshemiz» dedi. Sen doprosqa bardyng ba dep súraghanymda, «da, maghan bәribir, s druziyamy raskidaiyasi» dep aitqan.

– Kimdi aityp túr?

– Ony bilmedim.

– Endi aitynyzshy, janaghy jauabynyzda shet-jaghasyn estip qaldym. Shaymerdenov búryn qarjy polisiyasy qyzmetkeri bolghan. «Ondaghy qyzmetkerler búrynghy dostarym dep aitty» dediniz. Sizge shynymen de «qajet bolsa, sizdi júmysqa ornalastyramyn» dep aitty ma?

– IYә. Maghan eki-ýsh ret aitty. «Qalasan, finpolgha ornalastyramyn, ailyghy 400-500 myn  tenge dep aitty.

– Sizding jәne ózinizdin  otbasynyzgha qauip tónip túr dediniz. Osy zot zalynan shyqqannan keyin, әri qaray sizding jeke basynyzgha, otbasy mýshelerine qauip tónui mýmkin dep sanaysyz ba?

–  Mýmkin. Ony da oilap jýrmin. Ózim ýshin jauap beruge shamam jetedi, kim bolsa da, qalay bolsa da. Tek sheshem ýshin, kishkentay balam ýshin qorqamyn. Solar ýshin alandaymyn. Ózim ýshin emes, otbasym ýshin qorqamyn. Eger olargha birdene bolsa, men ózime jauap bermeymin.

Mәkish Esqaraev, advokat: Qúrmetti kuә, jana uatsapqa hattamalardy jiberdi dep aittynyz. Sol telefonynyz ózinizben birge me?

– Astynda, jәshikte.

– Qúrmetti sot, bizde ótinish bar. Kuәger sotkasyn alyp, nomerin, qay kýni, qay uaqytta ekenin kórsetse. Ózining jauabyn dәleldeu ýshin.

Sayan Jýnisbaev, advokat: Qúrmetti sot, jana ghana kuәning jauabynda aityp otyrghan skrinshot materialdaryn iske tirkeu jóninde ótinish jariyalaymyz. Kelgen habarlamalardyng uaqyty, kýnderi skrinshotqa týspey qalghan. Sony anyqtau maqsatynda telefonyn qaraugha úsynsaq.

Sudiya: Birinshiden skrinshottardy tapsyrsyn. Ótinish-aryzdar týsiru ýshin ony zang talaptaryn sәikes jasanyzdarshy. Basqa súraqtarynyz bar ma?

Erlan Makenúly, advokat: Qúrmetti kuә Asyljan, Islam Almahanúlynyng qasyndaghy Serik Adamúly Týkiyevti tanimyn dep otyrsyz. Qay kezden bastap tanisyz?

Asyljan Jampozov, kuә: Búl kisimen kafe «Monakoda» tanystym.

– Onyng aldynda Serik Týkiyevpen tanys boldynyz ba?

–  Joq, tanystyghym joq.

– «Monakodan» song býgingi kýnge deyin neshe ret kórdiniz?

– «Redissonda» kórdim. Boldy.

– Onyng aldynda basqa júmystarmen, belgili bir sebeptermen kezdespediniz be?

– Joq.

– Sol «Monakoda», «Redissonda» kezdesu barysynda Serik Týkiyevting atynan sizge qanday da bir sózder, aqparattar aityldy ma?  Nemese ótinish?

– Bir-aq ótinish boldy, dalagha shyqqan kezde, Azamat ketip qalghannan keyin. «Azamatty tanisyng ghoy, bir-eki kýnnen keyin mening ótinishimdi esine týsire salshy» dedi. Ýlken kisi aitqan son, jaraydy dedim.

– Qanday ótinish?

– Bilmeymin. «Azamatqa osy jerdegi әngimemizdi, demeushilik kómek jayly esine týsire salshy, úmytyp ketpesin»  dedi. Sol. Tolyq esimde joq.

– «Demeushilik kómek» dep aityp otyrsyz. Azamattyng bereyin dep otyrghan demeushilik kómegi jayynda Serik Týkiyevting tarapynan Azamattan talap etu ne bolmasa qysym kórsetu, demeushilik kómekti qysym kórsetu arqyly mindettep jýktep, basqa joldarmen talap etu amaldary boldy ma?

– Joq, óitip eshkim qinaghan joq.

– Siz Azamatpen birge júmys istedim dep otyrsyz. Yaghni, siz Azamatty Serik Týkiyevten búryn tanisyz. Dúrys pa?

–  IYә.

– 2017 jyldan bastap birge júmys istegensiz. Azamat júmys isteu barysynda sizge «Týkiyev Serik degen maghan qysym jasap jatyr, demeushilik kómek bermesen, kýsh qoldanamyn iә basqa әreketter jasaymyn dep jatyr» dep, sonday әngimeler aitty ma sizge?

– Joq, onday әngime aitqan joq.

Hatshy: Qúrmetti sot, keshirim súraymyn, audio jazylyp jatyr. Biraq viydeo toqtap qaldy. 5-10 minut ýzilis kerek.

Advokattar: Kuә qay jerde bolady?

Sudiya: Sot pristavy, kuә sizding qasynyzda otyrsyn.        

ÝZILIS KEZINDE:

Ýzilis úzaqqa sozyldy. Hatshy týski ýzilis jariyalady.

Marat Adamov, qorghaushy. Sot barysynda sot ózi kelip, týski ýzilis jariyalauy kerek. Qansha uaqytqa, qashangha, ne ýshin? Sebebin aitu kerek. Qazir onyng ornyna hatshy aityp jatyr. Olay bolmaydy. Ol zang búzghany. Bizde kýdik tuyp jatyr, aiyptaushy jaqtyng kuәgeri bizding paydamyzgha sóiley bastaghan kezde beynetaspa istemey qaldy, ýzilis jariyalap shygharyp jiberdi. Zang boyynsha hatshy arqyly emes, sot ózi kelip ýzilis jariyalauy kerek. Sondyqtan, hatshy, siz zandy búzbanyz. Ayyptau jaghynyng kuәgeri bizding paydamyzgha shyndyqty aityp jatqan kezde beynetaspasy istemey qaldy. Búl birinshi mәrte emes. Ótkende de bolghan osynday jaghdaylar. Nelikten osynday zalda beynetaspalar qayta-qayta búzyla beredi? Kýmәndi nәrse. Búl jinalys emes, sot mәjilisi. Bildey eki birdey nar túlghanyng taghdyrlary sheshilip jatyr.

Islam Ábishev: Búl aiyptalushy jaqtyng kuәsi, bizding kuә emes. Qanday shyndyqty aitqandyghyn estidinizder. Ol últtyq buronyng naghyz arghy beti. Dәl osynday ispen bir emes, bir trillion aqsha ýnemdeude atpalday eki azamatymnan, eki dosymnan aiyryldym. Memleketting aqshasyn ýnemdeude basynan ayaghyna deyin kómektesken eki myqty mamannan aiyryldym. Birinshisi – jalagha shydamay, zansyzdyq beleng alyp ketkenine qoghamnyng nazaryn audaru ýshin ózin-ózi óltirgen Jampozov Ómirbek. Odan keyin alty aidan keyin  «Kazvodhoz» Almaty oblystyq filialynyng diyrektory Seyilhan Múhamadiyev te ózin-ózi óltirdi. Ekeui  de menimen qatarlas edi. Mine, endi ýshinshisi men. Sóitip ekonomisterge nýkte qoysa bolady. Mine, sizder býgin memleket qarjysyn oilaytyn adamdardyng kózin «kәsibi» týrde qalay joyatynyn kórip otyrsyzdar.  Ekeui de ómirde joq bolsa da, olar ózderining adaldyghyn dәleldeu ýshin ólse de, olardyng ýstinen qozghalghan is «po nereabilitiruishim prichinam» dep isteri toqtatyldy, aqtamady. Býgingi kuәger Jampozov sol Ómirbek Jampozovtyng úly. Men is materialdarymen tanysqanda jaghamdy ústaghanmyn. Tanghalghan edim. Onyng protokoldaghy sózine alghashynda senbegem, sonyna deyin senbedim. Nege olay aitqanyn bilmedim. Sebebi, әkesi songhy hatyn otbasyna jәne maghan jibergen. Onyng men jayly solay aitqanyna, maghan jala jaughanyna tanghalghan edim. Mine, býgin shyndyq osy jerde ashyldy. Osy sottyng bolghanyna quanyshtymyn. Maghan 10-15 jyl berer, óitkeni osyghan deyin «Jampozov isi» boyynsha sottalghandardyng bәrine solay berdi. Ol iste bәri búdan da aiqyn, «aq jippen tigilgendey» anyq edi. Eshkim eshtenege qaraghan joq. Tiri bolsam, osy eki isti mindetti týrde qayta kóteremin, tiri bolsam, sol eki azamatty – Jampozov pen Múhamadiyevti aqtaugha qol jetkizemin, olar ýshin sonyna deyin kýresemin.

Islam Ábishev: Osynda taspagha týsirip jýrgen jurnalister, sizderde internet istemey qalyp, týsirilim ýzildi me? Joq. Al mynaday eng ozyq tehnikamen jabdyqtalghan zalda, kuәgerler shyndyqty aita bastasa boldy, tehnikalary istemey qalady. Ótkende aiyptau jaghynyng kuәgeri Shyndәuletov te isting mәn-jayy boyynsha bar shyndyqty aityp, bizding paydamyzgha kuәlik ete bastap edi, ol kezde de teznika búzylyp qaldy. Býgin de sol. Jampozov shyndyqty aita bastap edi, taghy sol.

Hatshy: Oryndarynyzdan túrularynyzdy súraymyn.

Sudiya (keldi): Sot hatshysy, ne boldy?

Hatshy: Sot myrza, keshirim súraymyn. Tehnikalyq aqaugha baylanysty kompiuter taghy da ózinen-ózi óship qaldy.

Sudiya: Tehnikalyq qyzmetkerler, ne bop jatyr?

Baghdarlamashy (programmist): Jýiede sboy bop túr.

Sudiya: Qansha uaqyt kerek sizderge? Saghat 15.00-ge deyin ornyna keltire alasyzdar ma?

Baghdarlamashy: IYә.

Sudiya: Onda 15.00-ge deyin ýzilis jasaymyz.

Abzal Qúspan, advokat: Keshiriniz, qúrmetti sot, qylmystyq-prosessualdyq kodeksting 97 babynyng talaptaryna sәikes, býgingi kuәge baylanysty, búl kuә jay kuә emes, tegin kuә emes, búl aiyptau jaghynyng eng basty kuәsi. Býgingi jauabyn óziniz estip otyrsyz, birinshiden, aldynghy bergen jauaptarynyng bәrinen bas tartty. Ekinshiden, «Jemqorlyqqa qarsy is-qimyl» últtyq burosy qyzmetkerlerining ýstinen, olardyng qysym jasaghandyghy turaly olargha qarsy mәlimdeme jasady. Saghat 15.00-ge deyin biz búl kuәge taghy da qysym jasala ma dep qorqamyz, óitkeni qysym býginge deyin jalghasyp jatyr dep ózi aitty. Qazir ýzilisti paydalanyp, últtyq buro qyzmetkerleri qysym jasauy mýmkin dep esepteymiz. Kuәge qauipsizdik sharalaryn qoldanuynyzdy súraymyz.

– Sot pristavy, biz kuәgerdi әli súrap bitken joqpyz ghoy. Kuәger, sizden tolyq jauap almaghan sebepten qazir sot pristavy qasynyzda bolsyn. Sot pristavy, osynda birge týski as iship, qasynda bolynyz. 15.00-ge deyin ýzilis.

ÝZILISTEN KEYIN:

Sudiya: Sot otyrysyn ary qaray jalghastyramyz. Kuәger qayda, shaqyrynyz. Advokat, jalghastyra beriniz.

Marat Adamov, advokat: Jampozov, sizding mәlimdeuinizshe, «Monako» kafesi men «Redisson» qonaq ýiindegi kezdesu barysynda «demeushilik kómek» turaly Serik Týkiyev aitty ghoy. Solay ma? Sizdi dúrys týsindim be?

– IYә.

– Ózge әngimelerdi estidiniz be? Serik Týkiyevting tarapynan Azamat Shaymerdenovke talap etu, qysym kórsetu, mәjbýrleu siyaqty sózder boldy ma?

– Joq.

– Basqa súraghym joq.

Sudiya: Qosymsha súraqtarynyz bar ma?

Prokuror: Jana siz qorghaushylardyng súraghyna jauap berdiniz, «demeushilik kómek» turaly әngime boldy dediniz.  Sol әngimelerding arasynda Ábishev boldy ma?

– «Redissonda» boldy ghoy ol әngime. Islam Almahanúly, Serik Týkiyev, Azamat Shaymerdenov tórteumiz boldyq qoy.

– Sonda, dúrys týsindim be, Islam Almahanúly da sol «demeushilik kómek» turaly әngimeni qozghady ma?

Asyljan Jampozov, kuә: Birge әngimelesip otyrdy. «Uәdendi oryndaysyng ba?» degendey әngime boldy.

– Uәdeni kim bergen?

– Mening týsinigimshe, Azamat Shaymerdenov.

– Sol súraqtardy Ábishev aitty ma?

– «Áy, bala» dep aitty Azamatqa. «Sen mening atymdy jamylyp, aqsha alyp jýr ekensin, ózinning mәselelerindi sheship jýr ekensin, mening atyma kir keltirip jýr ekensing ghoy. Sen óz sharualaryndy istey ber, maghan eshtene kerek emes. Qalaghanyndy iste, jaghdayyndy iste. Mende qúdaygha shýkir, bәri bar. Tek uәde bergen nәrsendi oryndasayshy» degen siyaqty  әngime aitty. Naqty esimde joq kóp nәrse.

Prokuror: Qúrmetti sot myrza, baghana men aityp ketkenimdey, jauap beru barysynda qylmystyq kodeksting 372-shi babyna silteme jasap, kuә Jampozovtyng býgin «jauabynda aitylghan hattamanyng keybir mәlimetterimen tolyqtay kelispeymin» degen jauap berdi. Sol sebepti, sony anyqtau ýshin hattamanyng ýzindisin jariyalap ketkim kelip otyr.

Mәkish Esqaraev, advokat: Birinshiden, «hattamada kórsetilgen jauaptardy kuә bergen joqpyn» dep jauap berdi. Ekinshiden, ol jauaptardy bermegendigi uatsaptaghy nómirine әr hattamany jiberip, «mynany oqyp, jattap alyp, sotqa baryp aityp ber» degeni dәlel. Búl kisining ol hattamalardaghy jauapqa qatysy joq.  Ony baghanadan beri aityp otyr. Biz sodan keyin úsynys jasadyq. Uatsaptan kelgen hattamalardy kimnen kelgenin, sonyng bәrin zerttep alayyq dedik. Eger, prokuror myna hattamalargha silteme jasaghysy kelse, hattamadaghy jauaptardy zandy týrde, qylmystyq-prosessualdy kodeksting búzylmay alynghanyn dәleldesin. Odan keyin baryp hattamagha silteme jasay bersin. Onday dәlel joq. Qazirgi tanda  hattamalardyng zansyz ekendigi tolyq anyqtalyp túr.

Erlan Mәkenov, advokat: Tolyghymen qosylamyz, prokuror ol hattamalargha silteme jasay almaydy.

Sayan Jýnisbaev, advokat: Qúrmetti sot, qylmystyq kodeksting 372-shi baptyng jauaptaryna sәikes, sotqa berilgen jauap pen tergeu kezinde berilgen jauaptyng arasyndaghy  qarama-qayshylyqty joy ýshin jariyalanady. Endi biz qoghaushy tarap baghanadan beri súraqtardyng bәrin qoydyq, qarama-qayshylyq anyqtaldy. Onyng sebebin de sizge ashyp berdi. Sebebi, «últtyq buro qyzmetkerlerining qysymshylyq kórsetuine baylanysty sol hattamalargha qol qoydym, soghan mәjbýr boldym. Tórt hattamada bergen jauabymdy qoldamaymyn, osy sotta bergen jauabymdy qoldaymyn» dedi. Búdan keyin prokuror qanday qarama-qayshylyq sebebin anyqtaghysy keledi?

Sudiya: Týsinikti. Sot hatshysy, mynany kuәgerge kórsetinizshi. 16 tom 40-44 better. Qol sonyng qoly ma eken? Kuәger, sizding qoldarynyz ba?

Asyljan Jampozov, kuә: IYә.

Sudiya: Qorghaushy advokattar, búghan bagha beruge prokurordyng qúqyghy bar. Sol sebepti súray beriniz.

Prokuror: 16-shy tom, kuәden jauap alu 40-shy betten bastalyp, 45-shi betten ayaqtalady. Kuәden jauap alu hattamasy. Kuә myrza, tergeushinin: «Ábishev pen Shaymerdenovtyng ara-qatynasy jayly sizge ne belgili, olar jii kezdesti me, qay jerde, qanday maqsatta kezdesti?» degen súraghyna siz bylay jauap beripsiz: «Mening biletinim, olardyng arasynda iskerlik qarym-qatynas boldy. Ábishev tapsyrys berushi taraptyng ókili, al Shaymerdenov tapsyrys oryndaushy «SMP-610» JShS-ning ókili boldy. Mening kórgenim, olar «Kazvodhozdyn» jinalystarynda, sonday-aq «Redisson» qonaq ýiinde, shamamen, 2019 jyly qantar aiynyng sonynda kezdesti». Osy jauabynyzdy rastaysyz ba?

– IYә. Birinshi protokolda boldy.

– «Pry etom hochu dopolniytelino soobshiti, chto Abiyshev Islam Almahanovich govoril mne, chto planiruit poluchiti denejnye sredstva za predostavlenie ego druziyam tendera po Sokolovskomu gruppovomu vodoprovodu». Múnday jaghday boldy ma?

– Búl abzas birinshi protokoldaghy mening jauabymda mýlde bolghan joq.

– Rastamaysyz ba?

Sudiya: Qay jeri, qay abzas?

– 2, 3, 4 abzastar mýlde bolghan joq ol jerde.

– 2, 3, 4 abzastar bolghan joq deysiz iyә?

– Men ol protokoldy da sonyna deyin oqyghan joqpyn.

Prokuror: Men taghy ýzindi jariyalayyn, sosyn siz aitynyz, rastaysyz ba, rastamaysyz ba: «Tak ety sobytiya mne staly izvestno priymerno 14 ily 15 dekabrya 1918 goda, kogda Abiyshev Islam Almahanovich gde-to v 23 chasa pozvonil mne na sotovyy telefon y poprosil priyehati v gostinisu «Riksos-Astana» po uliyse Konaeva. Kogda priyehal po ego prosibe, Abiyshev Islam Almahanovich v tualete na pervom etaje nachal interesovatisya u menya o lichnosty Shaymerdenova. Kogda ya sprosil u nego, zachem emu nujny ety dannye, togda Abiyshev mne skazal, chto hochet poluchiti u Shaymerdenova denejnye sredstva 120 millionov tenge za predstavlenie ego druziyam tendera po Sokolovskomu gruppovomu vodoprovodu. Po sleduishim ya ponyal, chto druziyamy Shaymerdenova yavlyaytsya predstaviytely TO «Qazbaylyq-Astana». Búl jauabynyzdy rastaysyz ba?

– Onday bolghan joq.

– Rastaysyz iyә?

Sudiya: Prokuror, neshinshi abzas?

– 4-5-6 abzas.

Asyljan Jampozov, kuәger: «Qazbaylyq» degen sózdi men birinshi ret tergeushiden estidim.

Prokuror: Qazir aitasyz. «V yanvare tekushego goda Abiyshev vnovi pozvonil mne na sotovyy telefon y poprosil priglasiti na vstrechu v gostinisu «Redisson» Shaymerdenova. V tot je deni ya svyazalsya s Shaymerdenovym y peredal, chto zavtra v gostiniyse «Redisson» v 14 chasov s nim hotyat vstretitisya kókeshki, «kókeshki» ya iymel v vidu Abiysheva, tak kak Abiysheva ne ofisialino nazyval Shaymerdenov. Na sleduyshiy deni Shaymerdenov y ya priyehaly v ukazannuy gostinisu, gde staly ojidati Abiysheva v restorane na pervom etaje v zale dlya kuryashiyh. Spustya nekotoroe vremya priyehal Abiyshev s suprugoy y s docheriu, a tak je Tukiyev. Supruga s docheriu ostalisi v hole, a my proshly za stol v restorane. Sidya za stolom Abiyshev nachal uprekati Shaymerdenova v tom, chto poshly sluhy o tom, chto ego kupili. V svoi ocheredi Shaymerdenov govoriyl, chto nikomu nikakui informasii o ego vzaimootnosheniyah s nim ne rasskryval. Posle etogo Abiyshev nachal uznavati, po kakoy prichiyne on zatyagivaet peredachu deneg Tuiykevu. Kak ya ponyal, rechi shla o toy samoy sponsorskoy pomoshy federasiy «Qazaq kýresi». V otvet Shaymerdenov govoril o tom, chto vopros o predstavleniy sponsorskoy pomoshy zatyagivait predstaviytely TO «Qazbaylyq-Astana». Kogda Abiyshev dal Shaymerdenovu srok do 1 fevralya tekushego goda,  y skazal, chto v sluchae, esly vopros s denigamy ne reshitsya do  ukazannogo dnya, to on sekvestiruet rashody po Sokolovskomu gruppovomu vodoprovodu. V svoi ocheredi Tukiyev tak je dobavlyal, chto emu srochno nujny denigiy». Osy jauap boyynsha ne aita alasyz? Osy oqighalar boldy ma?

– Men sizge taghy da qaytalap aitamyn, búl protokoldy ózgertip, ózi jazyp otyrdy. Sam sledovateli sochinyal. Aytyp túrmyn ghoy, myna protokol mýlde basqa bolghan. Múnda jazylghan tergeu protokoldarynyng bәrin tergeushi jasady.

– Jana men jariyalaghan jauabynyz sizding jauabynyzgha ishinara sәikes keledi ghoy?

Mәkish Esqaraev, advokat: Qúrmetti sot, qarsymyn. Prokuror, siz naqtylasanyzshy, «keldiniz be? IYә, joq. Bylay dep aitty ma? IYә, joq. bylay istedi me? IYә, joq». «Ishinara» degenge biz qalay bagha beruimiz kerek? Siz hattamanyng bir betin oqyp shyqtynyz. Onyng «ishinara» qaysysymen kelisedi, qaysysymen kelispeydi?

Sudiya: Advokattyng qarsylyghyn sot qabyldaydy. Prokuror myrza, siz oqyghan kezde mynamen kelisesiz be, mynamen kelispeysiz be, solay súrasanyzshy, әr sózin.

Prokuror: Sonymen, men jariyalaghan sizding jauabynyz, tergeu kezinde bergen. Qay jerimen kelisesiz, qay jerimen kelispeysiz?

Asyljan Jampozov, kuәger: Birinshi hattama saqtalghan  bolsa, sony maghan әkep bersin, men sol boyynsha jauap bereyin, qay jeri sәikes kelmeytinin belgilep beremin. Qazir bәri týgel esimde joq qoy.

Sudiya: Kuәger, túra túrynyz, asyqpanyz siz. Jauap beruding aldynda qúqyqtarynyzdy týsindirdim ghoy. Sotqa tek qana shyndyqty aitynyz dedim. Ótirik aityp, jala jabudyng qajeti joq. Týsindiniz ghoy? Biraq, sizge ózinizding jauabynyzdy kórsettik, siz qol qoydynyz ghoy, iyә, dúrys pa?

– Maghan «qol qoy» dedi.

– Túra túrynyz. Ol jaghyna sot bagha beredi. Jaray ma? Biz sotta súrap otyrmyz, tek qana shyndyghynyzdy aitynyz. Shyndyqtan basqa eshtenening keregi joq. Ótirik aitsanyz, bireuge jala japsanyz, qylmystyq kodeksting baptaryna sәikes, sot oghan bagha berui mýmkin. Týsindiniz ghoy?

– Men mynanyng bәrin aitsam, rastasam, mening jala japqanym bolyp shyghady ghoy, eki adam jazyqsyz týrmege ketedi ghoy. Mening shyndyghym sol, qúrmetti sot! Mynamen men kelispeymin.

–  Týsinikti. Ony biz jazdyq, audio-viydeo protokolda qazir jazylyp otyr. Prokuror taghy da әr abzas boyynsha sizden súraydy. Soghan jauap beriniz. Jaray ma? Prokuror, súray beriniz.

Prokuror: Súraqty bylay qoyayyn. Men sizge taghy jauabynyzdyng ýzindisin jariyalaymyn. Siz bylay jauap berinizshi, mýmkindik bolsa. «Rastamaysyz» nemese «esinizde joq» nemese «rastaysyz».  Jaqsy ma?

Sudiya: Prokuror, anyq kvadrat qoygha bolmaydy. Oqynyz. Súraymyz.

– «V yanvare tekushego goda Abiyshev vnovi pozvonil mne na sotovyy telefon y poprosil priglasiti k nim na vstrechu gostinisu «Redisson» Shaymerdenova. Osy jaghday boldy ma?  Bolghan joq pa?

– IYә, maghan zvondap aitty. Azamatqa kel dep aita salshy dep. Ol ras.

– Ary qaray. «V tot je deni ya svyazalsya s Shaymerdenovym y peredal, chto  zavtra v gostiniyse «Redisson» v 14.00 chasov s nim hotyat vstretitisya kókeshki. «Kókeshkiy»,  ya iymel v vidu Abiysheva, tak kak Abiysheva  ne ofisialino tak nazyval Shaymerdenov».

– IYә.

– «Na sleduIYshiy deni Shaymerdenov y ya priyehaly v ukazannuy gostinisu, gde staly ojidati  Shaymerdenova v restorane na pervom etaje v zale dlya kuryashiyh».

– IYә.

– «Spustya nekotoroe  vremya priyehaly Abiyshev s suprugoy y docheriu, a tak je Tukiyev. Supruga s docheriu ostalisi v hole, a my proshly za stol v restorane».

– IYә, solay.

– «Sidya za stolom Abiyshev nachal uprekati Shaymerdenova...

–  Múnymen kelispeymin.

– ...v tom, chto poshly sluhy o tom, chto ego kupili, v svoi ocheredi  Shaymerdenov govoriyl, chto, nikomu nikakui informasii o ego vzaimotnosheniyah s nim ne raskryval. Posle etogo Abiyshev nachal uznavati, po kakoy prichiyne peredache Tukiyevu, kak ya ponyal, rechi shla o toy sponsorskiy pomoshy federasii  «Qazaq kýresi».

– Kelispeymin.

Sudiya: Qalay boldy?

– Jana aittym ghoy.  Ol jerge kelgende Ábishev «әi, sen bala» dep aitty Azamatqa. «Sen mening atymdy jamylyp, birnәrse istep jýrsing be?» dedi. «Sen óz tirligindi istey ber, sharuandy jasay ber. Qúdaygha shýkir, mende bәri jaqsy, bәri bar. Maghan eshnәrse kerek emes. Men zeynetke shyghamyn» degen siyaqty  әngime aitty.

Prokuror: Siz jana qorghaushylardyng súraqtaryna jauap bergen kezde «demeushilik kómek» turaly әngime boldy dep aittynyz. Esinizde me ol әngime?

Mәkish Esqaraev, advokat: Qúrmetti sot, prokuror qay jauabyn aityp otyr? Bir súraghyn qayta-qayta qaytalap súrap jatyr. Onday jauap bolghan joq qoy. «Redissonda» otyrghanda demeushilik kómek turaly әngime boldy dep aitqan joq. Keyin syrtqa temeki tartugha shyqqan kezde «Azamatqa demeushilikti esine sala sal dep aitty» dedi. Sonday jauap estidik biz búl jerde.

Sudiya: Prokuror, ol súraqqa jauap berdi ghoy. Taghy súraq bar ma?

Prokuror: Jaqsy. Kelesi súraq. «Kogda Abiyshev dal Shaymerdenovu srok do pervogo fevralya tekushego goda y skazal, chto v sluchae, esly vopros denigamy ne reshitisya do ukazannogo dnya, to on sekvestiruet rashody po Sokolovskomu gruppovomu vodoprovodu. V svoi ocheredi Tukiyev tak je dobavlyal,  chto emu srochno nujny denigiy». Osy mәn-jay boldy ma, bolghan joq pa?

Asyljan Jampozov, kuәger: Sizge taghy da qaytalap aitamyn. Men ol jerde birdene oqyp otyrdym, daladan kólikten әkelgen qaghazdardy. Ol әngimege aralasqanym joq. Múnday әngimeler esimde joq, «pro kakoe-to sekvestirovaniye.., srok kakoy-to do 1 fevralya byl.., tak je dobavlyal, chto srochno nujny denigiy...» degen onday әngimeler esimde joq.

– Basqa súraghym joq.

Sudiya: Qosymsha súraqtarynyz bar ma?

Sayan Jýnisbaev, advokat: Dәl osy súraqty jana ghana prokuror qoydy. Osynyng aldynda ghana «ony qoldamaymyn» dediniz. Yaghni, «búnday әngimeni estigen joqpyn» dediniz. «Sekvestirovanie jóninde de, Ábishevting tarapynan Shaymerdenovke aqshany alyp kelesing 1 aqpangha deyin, bolmasa sekvestirovanie jasaymyn. Sol kezde Týkiyev te qosymsha  «maghan shúghyl aqsha kerek, keteyin dep jatyrmyn dep aitty...» Osy súraqqa qoldamaymyn dep jauap berdiniz ghoy?

– Men ol hattamany qoldamaymyn. Ayttym ghoy, ol basqasha edi, ony alyp jyrtyp tastady. Ol qysqasha, ýsh-aq bettey bolatyn. Oghan tergeushi stenogrammany aldy da, tura soghan sәikes qyp istedi. Mynanday súraqtar, men óz leksikonymda qoldanbaytyn artyq sózder kóp, týsinbeymin. Qazir qarap túrmyn, myna songhy abzastardy da aitpaghanmyn.

– Prokurordyng jariyalaghan, Ábishev pen Shaymerdenov turaly súraghyna: «Sidya za stolom Abiyshev nachal uprekati Shaymerdenova v tom, chto poshly sluhy o tom, chto ego kupiliy». Ábishevting ashuynyng maghynasy qanday boldy, osy hattamada kórsetilgendey boldy ma, әlde basqa maghynada boldy ma? Sizding jauabynyzgha sәikes, «men turaly, mening ainalamda aqsha turaly әngimeler shyghyp jatyr, maghan onday kerek emes, maghan tynyshtyq kerek, ózinning uәdendi orynda, basqagha aralaspa, ózinning júmysyndy jasay ber» dep aitty dediniz. Al mynda basqasha kórsetilgen, «hodyat sluhy o tom, chto menya kupili» dep. Onyng ashuy osymen ghana shektelip qalghan. Ayyrmashylyghyn týsindiniz be?

– IYә.

– Yaghni, sizding jauabynyzgha sәikes, aldyndaghy maghynasy dúrys pa sonda? Ol stenogrammada bar, qúrmetti sot, dәl osy sózder.

– Stenogrammany kórsetken. Dir-dir etip otyryp oqydym. Ábishev aitty: «Mening atymdy jamylyp tirligindi istep jýrsin. Óz sharualaryndy sheshe ber. Maghan senen de, basqalardan da eshnәrse kerek emes» dedi.

–  «Demeushilik kómek» jóninde әngime boldy dediniz. Sol  kezde Islam Ábishev tarapynan Shaymerdenovke, oryssha aitqanda «naezd, vymogatelistvo, ugroza» boldy ma?

– Eshkim eshkimdi qorqytqan joq, eshkim eshkimnen talap etken joq. Azamat aitty: «Joq, agha, bәri jaqsy» degendey әngime aitty. Naqty esimde joq, shynymdy aitsam.

– Ábishevting tarapynan qinau, mәjbýrleu (prinujdeniye) boldy ma?

– Onday eshtene bolghan joq.

Marat Adamov, qorghaushy: Siz tergeu barysynda tergeushi Aytuar Agibaev  jyrtyp tastaghan birinshi hattamany ghana qoldaymyn dediniz ghoy? Qalghan tergeu hattamalaryn, mening týsinigimshe, tergeushi ózi jazghan, sizding qatysuynsyz toltyrylghan. Demek, tergeu kezinde qatty qobaljyp túryp, nege qol qoyyp jatqanynyzdy da bilmediniz. Dúrys týsindim be?

– IYә.

– Demek, әngime erkin, dostyq baghytta órbigen, eshkim eshkimdi eshtenege mәjbýrlemegen, demeushilik kómek turaly әngime bolghan. Sot tergeuindegi súraqtardyng bar jauaby osy.

Sudiya:  Sottalushylar, súraqtarynyz bar ma?

Islam Ábishev: Adal jauap bergeniniz ýshin ýlken raqmet. Ayyptau aktisimen tanysqanda men eshqanday ókingen joqpyn. Biraq sening jauaptaryna eshqanday da sengen joqpyn. Býgin kózim jetti. Raqmet.

– Týkiyev, súraq bar ma?

Serik Týkiyev: Mende ótinish bar. Tergeu kezinde de, qazir de mine, demeushilik aqsha ekeni dәleldendi. Men myna jerde nege otyrmyn, sony aitynyzshy?

Sudiya: Neghyp otyrmyn deysiz be?

–  IYә.

– Shynymdy aitsam, mening sizge jauap beruime bolmaydy. Biraq sizge aitayyn, sizge memlekettik aiyptaushy aiyp taqty. Sol sebepti biz múny  sheshumiz kerek. Sheshkende, zandy bagha berumiz kerek. Týsindiniz ghoy iyә? Prosess ayaqtalghan kezde sot ózining sheshimin aitady. Jaray ma? Otyra túrynyz.

Islam Ábishev: Tolyqtyryp keteyin.

– Aytynyz.

– Biz bizding qylmysymyzdy anyqtap jatyrmyz. «Qylmys istedi me, istemedi me?» dep. Ótkende biz ýiqamaqqa ótinish aitqan kezimizde, siz aittynyz, «kuәgerge qysym jasaluy mýmkin» degen siyaqty. Kuә bitti. Endi aiyptaushy jaghynan tek bir ghana aryzdanushy Shaymerdenov qaldy.  Biz taghy qansha otyruymyz mýmkin búl jerde? Qansha? 6 ai, 7 ai, 1 jyl...? Onsyz da 1 jyl boldy otyrghanymyzgha. Mening qorghaushylarym isti qaramay-aq toqtatatynday dәiekter berdi. Býitip soza bersek, qashangha deyin otyratynymyz belgisiz. Álde ólgenshe otyruymyz kerek pe? Sondyqtan ótinish, artyq ketsem keshirim súraymyn, búdan artyq qanday jerge baruymyz mýmkin? O dýniyege ketuimiz mýmkin nemese sizding bizge 10-15 jyl beruiniz ghana qaldy. Sondyqtan, bizdi jaqsy jaghdayda alyp kelsin, dúrys jaghdayda bolayyq eng bolmasa. Áytpese, ýy qamaghyna shygharynyz. Ýiden kelip túryp, jauabymyzdy bereyik, anyq-qanyghyna jeteyik.

– Is materialdaryn qaraymyz, zertteymiz, zandy sheshim qabyldaymyz. Kuәgerge taghy qosymsha súraqtarynyz bar ma?

Barlyghy: Ázirge joq.

–  Onda mende birneshe súraq bar. Siz aityp otyrsyz ghoy, tergeushige jauap bergen kezde jauaptarynyz basqasha boldy dep. Qazir shyndyqty aityp otyrmyn dediniz. Dúrys pa? Osy 26 nauryzdan bastap býgingi kýnge sheyin siz basqa organdar dey me, prokuraturagha ma, joq basqa memlekettik mekemelerge osy jaghday boyynsha aryzdandynyz ba?

– Joq.

– Neghyp?

– Osynday bolady dep oilamadym.

– Týsinikti. Taghy qosymsha súraqtarynyz bar ma?

Abzal Qúspan, advokat: Mende súraq bar. Qúrmetti kuә, jana sizge memlekettik aiyptaushy tarapynan, qorghau tarapynan súraqtar qoyylghan kezde, siz qolynyzda tórt birdey hattama bar dediniz. Men sizdi dúrys týsindim be?

Asyljan Jampozov, kuәger: IYә.

– Sosyn onyng bәri sms habarlama arqyly uatsaptan týsti, sosyn shygharyp aldym dediniz.

– IYә.

– Odan basqa, siz jedel qyzmetker Jәrdem esimdi azamattyng tarapynan jәne tergeushi Aydar Atashevting tarapynan jazylghan birneshe sózderge silteme jasadynyz. Osylardyng sizde qaghaz kýiinde shygharylghan núsqasy bar ma?

–  Mine, bar.

– Osynyng bәrin siz telefonnan uatsap-messendjerden shyghardynyz ba?

– IYә.

– Osyny iske jalghaugha mýmkindik bar ma? Qarsy emessiz be?

– Qarsy emespin.

– Qúrmetti sot, bizding ótinishimiz, iske jalghauynyzdy súraymyn.

Sudiya: Beriniz.

(Kuәger Asyljan Jampozov skrinshot materialdaryn hatshygha berdi)

Asyljan Jampozov, kuәger: Súraq qoysam bola ma?

Sudiya: Siz súraq qoya almaysyz.

– Mende súraq bar.

– Ne súraq bar?

– Sotqa povestkany kim әkelu kerek?

– Sizge sot povestka jibermeydi. Sizge sms-habarlama jiberiledi.

– Sotqa shaqyrtudy anamnyng meken-jayyna (men túryp jatqan), inimning meken-jayyna oper (jedel qyzmetker) alyp keldi.

Zalda shu.

– Tynyshtyq saqtanyzdar.

– Men olardyng qonyrauyn kótermey jýrgennen keyin, men oiladym, menimen kezdeskisi kep, әdeyi povestka alyp kelgen shyghar dep. Mamam sodan keyin qysymy kóterilip, auyryp jatyr. Mamama: «Asyljan kelgende aitynyz, maghan zvondasyn» degen. Eki danasyn eki ýige de janaghy oper aparyp bergen.

– Aty-jóni kim?

– Jәrdem. Sudiya, sizding qolynyzben.

– Sot hatshysy, siz povestka jiberdiniz be?

Hatshy: Sms-habarlama jiberdim.

–  Onda siz bizge ol qújattardy erteng alyp keliniz. Biz zertteymiz. Jaray ma?

– Jaraydy.

Eralhan Ábishev, qorghaushy: Qúrmetti sot, bir súraq. Men sizge aitayyn dep edim, osy kisining qauipsizdigi jóninde. Mynau degen oiynshyq emes. Biz qazir myna jerde qorqyp otyrmyz, búl bala erteng tiri qalmauy da mýmkin. Sondyqtan osy jigitke qorghaushylar taghayyndasanyzdar. Búl qauipti. Eki ret eki ýige aparyp beru degen ne degen bassyzdyq? Povestkagha kim qol qoyghan?

– Búl jaghdaydy sot sheship qoydy. Erteng búl kisi sotqa әkelui mýmkin.

– Joq, kim qol qoyghanyn sheshken joq qoy. Qolynda bar ghoy, aitady ghoy.

– Kuә, qazir qolynyzda kóshirmesi bar ma?

– Kóshirmesin qaldyryp ketippin. Fotosy bar. (Povestkany oryssha oqyp berdi). Sudiya Mekemtas, sekretari Maliyk. Mekemtas degen qoly bar.

Bir qorghaushy: Ol sizding qolynyz ghoy.

Sudiya: Sotqa qatysushylar, taghy da qaytalap aitamyn. Sot povestkasyna sot qol qoymaydy. Advokattarynyz otyr ghoy, bәrin bilesizder.

(Advokattar telefondaghy povestka suretin kórsetudi súrady. Hatshy aparyp kórsetti). Qazir kuәdan birneshe qújattar týsip otyr. Osy qújattardy is materialdaryna qostyrdynyz, mening týsinigim boyynsha. Dúrys pa?

Asyljan Jampozov, kuәger: IYә.

Sudiya: Prokuror, ne aitasyz?

Prokuror: Týsken ótinish-hat boyynsha kuәmen keltirilgen qújattardy iske tirkeuge qarsylyghym joq.

Sudiya: Telefondy berinizdershi. (Hatshy aparyp berdi, povestkanyng suretin qarady). Sizderding ótinishterinizdi tyndap, sot kelesi sheshimdi qabyldaydy: Is materialdaryn tolyqtyru ýshin tapsyrylghan qújattardy sot materialdaryna tirkeymin. Taghy súraqtarynyz bar ma?

Abzal Qúspan, advokat: Ótinish bar. Qúrmetti sot, QR qylmystyq- prosesstik kodeksining 97 babynyng 1 bóligining 3 jәne 5 tarmaghyna sәikes, atap aitqanda, QR qylmystyq-prosesstik kodeksining 97-shi babynda bylay dep kórsetilgen: «Qylmystyq prosesti jýrgizetin organ kuәlardyn, kýdiktilerding jәne qylmystyq sot isin jýrgizuge qatysatyn basqa da adamdardyn, olardyng otbasy mýshelerining jәne jaqyn tuystarynyng qauipsizdigi sharalaryn qamtamasyz etu maqsatynda onyng jeke basynyng qauipsizdigin qamtamasyz etu turaly tapsyrma beredi». Dәl osy maqsatta, 97 baptyng 5 tarmaghyna sәikes, «jaqyndaugha tyiym salu týrindegi prosestik mәjbýrleu sharasyn qoldanady» delingen. Yaghni, tek qana búl kisige ertengi saghat 10-daghy proseske deyin qanshama uaqyt bar. Biz sot zalynda prosess jýrip jatyr. Al syrtta qanday qauip kýtip túrghanyn bilmeymiz, janaghy jariyalanghan, óziniz is matrialdaryna tirkeu turaly sheshim qabyldaghan qújattardan kórip otyrghanymyz, Jәrdem esimdi jedel uәkil «vyidi, pogovorim po-mujski» degen sózin naqty, tikeley búl kisining ómirine tóndirilgen qauip retinde baghalaymyn. Sol sebepti, últtyq buro qyzmetkerleri tarapynan jaqyndaugha tyiym salu turaly sheshim kerek. Kuәning ózin ústay almaghannan keyin tughan sheshesine, tughan inisine povestka aparyp tapsyryp otyr. Jәne «bizge zvondasyn, telefonyn kótermey jatyr» dep aitqan. Sondyqtan osy azamattardyng kuәgha jaqyndaugha tyiym salu turaly sheshim qabyldaugha jәne jeke basyn qorghaugha sharalar qabyldauynyzdy súraymyn. Ótinish.

– Múny sheshu ýshin kuәgerding óz tarapynan ótinish týsui kerek. Aryzynyz bar ma?

Asyljan Jampozov, kuәger: Mening aitatynym, men óz basym ýshin asa qorqyp jýrgen joqpyn, biraq otbasyma, anama, jaqyndaryma, ýiime barmasyn eshqaysysy!

– Mening týsinigim boyynsha, janynyzgha eshkim (kýzet) kerek emes pe? Bireuden qorqasyz ba, qoryqpaysyz ba? Qorghau kerek pe, kerek emes pe?

– Men oilaymyn, kerek dep.

–  Onda qazir týski ýziliste sotqa jazbasha aryz jazynyz. Jaray ma? Sodan keyin talqylaymyz. Olay bolsa, 10 minutqa ýzilis jasayyq.

Ýzilis kezinde qorghaushy Abzal Qúspan bizding «býgingi sotttaghy bolyp jatqan oqighalardy qysqasha qorytyp jiberinizshi» degen ótinishimizge bylay dep jauap berdi:

– Men sudiyanyng ornynda bolsam, myna sottalushy eki azamatty dәl býgin bosatyp jiberer edim. Nege? Asyljan Jampozov búl istegi eng basty, eng negizgi kuә, odan artyq kuә joq. Mine, dәl osylay jazynyz! Sebebi, ol tergeude Qanybek Ábishevke qarsy, Qúnanbay Shyndәuletovke qarsy, Islam Ábishevke qarsy, Serik Týkeevke qarsy jauap bergen adam. Odan basqa tergeu kezinde Azamat Shәimerdenov pen Últtyq buro qyzmetkerlerining paydasyna jauap bergen adam. Býgin sotqa kelip, búrynghy sózining bәri qysym kórsetuding saldarynan jazylghanyn aitty. Búl jerde Últtyq buro qyzmetkerlerine qarsy qylmystyq kodeksting kem degende ýsh baby boyynsha – kuәni jauap beruge mәjbýrleu, zang talaptaryn búrmalaushylyq (falisifikasiya), t.t. qylmystyq is qozghaluy tiyis. Sudiya búl jóninde jeke qauly qabyldap, ony tirketui tiyis. Ar jaghynda tergeu jýrgizilui tiyis. Mindetti týrde! Óitkeni, aiyptaushy jaqtyng kuәsining aiyptalushy jaqtyng paydasyna sóileui – sensasiya.
Biz endi Jampozovtyng búryn ter­geudegi jauabynyng tórt hatta­masyn jaramsyz dep qabyl­dau turaly jәne Últtyq buro qyz­met­kerlerining ýstinen qylmystyq is qozghau jayly ótinish-hat beremiz. Eger osy eki ótinishimiz qabyl­danbaytyn bolsa, sudiya Q.Mekem­tas­qa sotty jýrgizuine tolyq qarsylyq (otvod) bildiremiz. Óitkeni, myna jaghdaydan keyin sotta­lushylarda aqtaudan basqa istey­tin is qalghan joq. Býgin Islam Ábishev pen Serik Týkeev sottyng qauly­symen aqtalmay qalsa da, qogham aldynda tolyq aqtaldy dep esep­teymin!

 (Jalghasy bar...)

Sot barysyn hatqa týsirgen Sәule Ábedinova,

Qosymsha: Abai.kz aqparattyq portaly erkin aqparat alany. Múnda oy jarystyryp, pikir almastyrugha әrkim qúqyly. Jogharydaghy spiykerding pikiri redaksiya ústanymyn bildirmeydi. Aldaghy uaqytta maqalada esim-soylary atalghan jekelegen azamattar redaksiyamyzgha jauap beruge niyetti bolsa, olardyng da pikirin beruge әzirmiz. 

Abai.kz

12 pikir